Eile chillisime Meeli saunaeesruumis, rääkisime juttu ja sõime, nagu ikka. Meeli tegi vägahäid šokolaaditükkidega šokolaadimuffineid. Lays'i chilli ja laimi krõpsud on ikka kõigeparemad.
Nüüd lõpuks kui 1. advent on, on mul jõulutuju jms suht läinud. Arvatavasti on see põhjustatud sellest et emme on nii jõululaupäeva öösel ja ka vanaastaõhtul tööl :S Meganõme ikka. Jõululaupäeval on veel sedasi et tuleb hommikul töölt ja õhtu läheb jälle :/ Aga njh, mis seal ikka.
Kristiina tegi minu ja Kerta töövarjupäevast jt'sse väikse lookese. Mu ema juhtus seda lugema ja sai teada, et ma endale kunagi tattoo'd tahan teha, siis küsis et miks ma talle rääkinud pole ja blabla. Esiteks pole ta seda küsinud, teiseks pole see teemaks tulnud ja kolmandaks nagu ta ise ütles, pole teda eriti koduski. Eks ma siis edaspidi üritan teda sellistest asjadest informeerida.
Kirjutamistuju mul praegu eriti pole (füsa ajas juhtme kokku), niiet see on siis selleks nädalaks kõik.
Neljapäeval ärkasin siis vara-vara, tegin ennast korda, käisin lukist läbi et Kertale sünnipäeva puhul marianne kismet osta ja siis läksin raudteejaama. Ja muidugi jõudsin ma üsna vara sinna, kuna arvestasin et lähen lukist raudteejaama pool tundi, aga tegelikult läksin umbes 15 minutit. Linnas käisime mäkis söömas ja siis suundusime töökoha poole. Jõudsime suht vara sinna sest Kailit polnud seal veel. Siis tegime aega parajaks ja käisime humanas, sain sealt must kampsuni. Peale seda pidime natuke veel ootama, kuni ta sinna jõudis. Paar tundi istusime seal ja rääkisime juttu ja nii, kuni tal klient tuli. Me Kertaga istusime ja vaatasime ja kuulasime. Saime isegi päris palju targemaks ja nii. Igaljuhul see salong oli täiega laheda kujundusega ja seal oli megalahe jukebox. Mingi kolme paiku tulime ära seal, käisime seal kõrvalolevast pagaripoest läbi ja ostsime saiakesi ja kohvi. Seejärel läksime Solarise juurde, et Kadiga kokku saada. Saime Kadiga kokku ja siis pidi Kerta bussil jooksma, ehksiis jäime Kadiga kahekesi. Alguses ei suutnud otsustada mida teha või kuhu minna. Lõpuks läksime siis kaupsi ilumaailma, kuna mul oli Merkale kinki vaja. Käisime veel mõndades poodides ja siis saime Kadi õega kokku, saime võtmed ja suundusime Kadi õe poole. Teepeale jäi üks plaadipood ja ei suutnud lihtsalt sellest mööda kõndida. Nii väga oli vaja teada saada kas seal mõnda Avenged Sevenfold'i või My chemical Romance'i plaati müüakse. Ning seal oli üks NIGHTMARE :D Ja ei suutnud ilma seda ostmata sealt lahkuda. Pole ikka päris mitu head aastat ühtegi cd-plaati ostnud. Viimaks jõudsime Kadi õe juurde ja seal tegime ühe Scrabble'i, ning siis suht oligi aeg liikuma hakata. Koju jõudsin mingi kümnest.
Reedel oli nii krdi raske üles saada. Absoluutselt ei puhanud magades välja ennast, nägin suht nõmedat und. Kool läks isegi suhteliselt kiirsti. Venest sain päris vara ära. Kodus olles polnud midagi teha plus suht unekas oli ka, siis otsustasin magama minna. Mingi aeg kirjutas Triin päris palju, ning ärkasin selle peale üles. Pealeseda oli ikka suht väss olla ja läksingi uuesti magama. Millalgi ärkasin jälle selle peale üles et keegi kirjutas, tegelikult olid nii mõnedki kirjutanud. Miks küll just siis kirjutatakse, kui ma magan, miks mitte siis kirjutada kui ma üleval olen ja mul näiteks igav on? Õhtu jõudis päris kiirelt kätte, siis oli vaja hakata autot sebima. Sellega läks hästi ning jõudsime Põikvale ilusti kohale. Seal siis mängisime bailat ja rääkisime juttu, meie klassiomi oli ainult 7. Mingi kahe-kolme paiku jõudsin koju, laadsin pildid arvutisse, panin need Kadi poole teele ja siis kohe magama. Enne magama minekut avastasin et mu isa oli mulle Princess Wishes šokolaadikalendri toonud, nii armas. Emme ei tahtnud mulle osta, ütles et olen liiga vana juba selle jaoks, but I'm never too old for chocolate.
Täna oli siis kümnest äratus, polnudki väga raske tõusta. Nüüd pean asjad pakkima ja sättima ja värki. 12-st tuleb Triin siit läbi ja siis on maale minek, ehksiis plaanid veits muutusid. Esmaspäeva hommikul tulen siis tagasi. Byee.
Siuke laiskus on peal, pole tahtmist midagi teha. Ei tea miks, aga nii on. Pole jälle ammu kirjutanud, eelmise postituse postitasin vaid piltide pärast, kunagi hakkasin postitust tegema, aga siis läks tuju ära. Vahepeal on isegi midagi uut juhtunud, üllatav kas pole... Aga siis alustuseks sain uue lauaarvuti, läpakast oligi juba suht kopp ees. Nüüd olen tubli ja istun korralikult laua taga, mitte ei vedele voodis. Kadi abiga suutsin otsustada mis teemal uurimistöö teha, selleks on satanism ja juhendaja õnnestus ka saada. Nii palju kui ma praeguseni satanismiga tutvuda olen jõudnud, olen ma selle suhteliselt pettunud, see pole üldse nii õel, kuri ja paha, kui sellel on paista lastud. Täiesti inimlik on. Ning töövarjupäevaga on nüüd ka kõik korras. Lähme Kertaga Mamas Pride tattoosalongi, we so excited.
Ebaõiglust on viimasel ajal nõmedalt palju olnud. Alustades sellest et ma mata tunnis koguaeg rääkimise pärast noomida saan, isegi kui mina ei räägi, vaid Kadi räägib, ikka olen MINA süüdi. Teiseks see, et eelmine nädal oli meil nagu 2 majanduse asemel 3 ühe loengu pärast ja õpetaja ütles et meil on see nädal siis ainult 1 majanduse tund. Aga no hui oli. See nädal ütles et ei ole teil mingit ühte tundi, teil on määratud 2 majanduse tundi, niiet on 2. Ja kolmandaks eilne jalka. No see on lihtsalt ülemõistuse ikka. Nagu tõisiselt hatred fills my blood.
Nüüd väike teema vahetus. Räägiks siis natuke paremast teemast, näiteks sellest et tahaks jõule juba (A). Lumi võiks juba maha tulla, siis võiks jõulud olla, siis aastavahetus, siis võiks lumi ära sulada ja siis võiks kohe suvi olla. Miks ma jõule tahan? Esiteks selleks, et jõuluõhtul saab palju head süüa. Üldse kõik kaunistused ja tuled ja lumi ja pimedus ja küünlad jms tekitavad megalt mõnusa tunde. Teevad südame soojaks. Jõuludest nagu õhkub sellist maagiat ja müstikat, ning ma olen nagu väike laps, kes usub muinasjuttudesse ja maagiasse. Ja tavaliselt on esimene andvent üks kindel päev, kus ma suudan ennast kokku võtta ja toa ilusti ära koristada, sest siis saab ka kaunistada, lõpuks kui tuba korras on.
Et mitte väga imalaks ära minna, nüüd veel natuke tõsisematel teemadel. Ma olen endas ikka tohutult pettunud järjekordselt. Kuna jälle juhtus sedasi, et nagu keemias tunnis saan täiega hästi aru ja ülesannete lahendamisega pole probleeme, aga vot kontrolltöö saan kolme :( Teen mingeid faking nõmedaid vigu. Peaksin kõne ära kirjutama, aga nagu ma ei taha üldse. Okei, kõne võin veel kirjutada, aga klassiees ma küll seda esitada mittemingil juhul ei taha. Mulle lihtsalt pole seda tähelepanu vaja ja pealeselle äkki ma ei taha nendega oma mõtteid jagada eksole. Kui ma üldse suudan kodaniku teemal mingid mõtted välja mõelda. Aga kõigepealt on vaja mingitmoodi viitsimine tagasi saada.
Mul on päris palju vedanud. Ma olen saanud päris palju asju + paljud asjad mida olen soovinud, on tõeks saanud. Just asjad, mis ma arvasin et teevad mu õnnelikuks, aga ma eksisin ikka päris tõsiselt. Ma lihtsalt ei suuda ennast absoluutselt mõista.
Suht laialivalguv tekst, aga noh, minupuhul ikka juhtub. Aga yeeeee mu tumblri inbox'is on message :D:D:D ( seda juhtub väga harva ). Ma siis nüüd lõpetan.
pühapäev, 6. november 2011
Olime üks õhtu Anu, Jaune ja Kadiga Meeli juures. Meeli tegi chocohotopots'e ja teed, ning siis vaatasime Amelie'd, mis oli päris hea film.
Eelmine teisipäev käisime siis teatris etendust "Maakad" vaatamas. Tagasi sõites oli megalt vägev kuu, siuke oranž ja pmst nägi välja nagu mandrini sektor. Kui koju jõudsin, siis enam polnud sellist kuud. Oli ainult selline nagu ülal näha.
Päris lahe oli neljapäeval ainult kolmekesi trennis olla. Reedel oli mõttetu koolipäev ja õhtul olime
Anu, Jaune ja Kikuga Meeli juures. Meeli tegi pannkooke, vaatasime filmi "Ainult meie kolm", kus Jaune mängis, ning pärast rääkisime niisama juttu. See õhtu oli üsna imelik olla ja kui koju jõudes kraadisin, avastasin et mingi nõme 37,0 palavik on. See oli veel järgmisel päeval ka, aga
pühapäevaks olin juba okei.
Esmaspäeval käisime Kikuga Tallinnas. Käisime igast kaltsukates ja poodides. Nagu ikka leidis Kiku igast asju ja ma ei leidnud eriti midagi. Ma ei tea, mulle vist enam lihtsalt ei meeldi mittemidagi. Pidevalt oli mõne riideesemega sedasi, et mõtlesin : oi see on armas, aga ei see pole minu stiil. See tekitas edasise küsimuse, et mis siis on minu stiil? Okei minu stiil on pmst kõik mis mulle meeldib. Aga nagu viimasel ajal meeldivad mulle ikka väga vähesed asjad. Igaljuhul, Kiku õde tegi ettepaneku kinno minna. Käisime vaatamas filmi "Mis on su number?", see oli isegi üllatavalt hea - ei hakanud igav ja sai naerda. Kiku otsustas oma õe juurde ööseks jääda ja kuna ma ei viitsinud peale filmi viimasele rongile joosta, siis otsustasin ka jääda. Järgmisel päeval läks poeralli edasi. Ja siis tulin poole viiese rongiga tagasi. Mingi tunnikese olin kodus ja siis tulid vanemad ja ütlesid et nüüd lähme sööma. Käisime siis jälle sõpruseaugus, aga ega mul väga isu millegipärast ei olnud.
Nagu näha, ma leidsin oma sahtlipõhjast skull'i vöö :D Kunagi oli suht kõvv asi... Nüüd hakkas see mulle jälle meeldima. Peale selle toreda leiu sooritamist läksin Kadiga välja. Me tahtsime kiikuma minna, aga mänguväljakul juba mingid inimesed kiikusid, siis otsustasime järveäärde minna. Ega meil sealgi eriti paremat õnne polnud, niisiis jalutasime niisama seal läbi ja siis suundusime kodu poole. Õues on ikka megalt külmaks läinud. Ja mul on jälle köha tekkinud ja nohu ka. Ja pealeselle mingid imelikud peavalud ka. Isu pole ka eriti, mingisugune tahtmine süüa on, aga kui mõtlen söömisepeale või lähen kööki, pole enam mingit isu. Või siis lihtsalt pole sellist asja mille järele mul isu oleks.
Viimasel ajal on päris palju asju juhtunud ja mul on jälle selline tunne et ma lihtsalt ei tea enam kes ma olen. Täiesti tõsi on et päevast päeva on tunne, et midagi ei muutu, kuid vaadates pikemalt tagasi, on tunne on muutnud on vägagi palju. Ma olen vahepeal palju elust õppinud, paljutki mida ei oleks tahtnud, ja targemaks saanud. Kuid mitte õnnelikumaks. Miks küll ei võiks tarkus ja õnnelikkus käsikäes käia? Mida rohkem selle maailma tõdede ja olemuse kohta teada saan, seda jubedam see tundub. Õnneks on siin maailmas ka midagi head, nagu näiteks muusika, mis on minu elus küll üks lahutamatu osa. See on vahest lihtsalt ulmeline, kuidas teatud lugu või teatud lood suudab/vad nii eredalt mälestusi tagasi tuua. Tekib lausa selline tunne, nagu oleks ajas tagasi rännanud ja viibikski just selles hetkes. Kuid ega koguaeg ei saa ka muusika ja mälestustemaailmas, ega ka unistuste maailmas elada, sest reaalsus tuletab ennast pidevalt meelde. Kas siis mõne kohustuse või siis minevikus tehtud vea tagajärje näol. Ma ei jõua enam vaielda, niiet annan lihtsalt alla, et mitte jälle tülitseda, sest paraku on teiste heaolu mulle kohati olulisem kui endaoma. Ma tõsiselt tahaks mõnda aidata, kuid ma kas ei oska või siis lihtsalt ei ole õige inimene seda tegema ja see teeb veel kurvemaks.
Nii, kust siis nüüd alustada. Esmaspäeva "öösel" magasin mingi kaks tundi, aga see oli isegi väga hea, sest hommikul polnud üldse raske üles saada, ning üleväsimuse tõttu oli päris palju energiat ja ka päris hea tuju. Trenn jäi ära, niiet otsustasime Kadi ja Kikuga väikese pizzaõhtu teha. Anu ja Meeli pidid ka tulema, aga meil ei õnnestunud neid kätte saada, niiet siis olime ainult meie kolm ja 2 suurt pizzat. Mõnus õhtu oli, tegelesime taro kaartidega, sõime pizzat, ajasime juttu ja tegime mõttetuid pilte. See õhtu jäin Kiku juurde ööseks. Ma ei läinud üldse hilja magama, aga hommikul oli megaraske üles saada, alguses ei saanudki, jäin uuesti magama ja nägin isegi und. Teisipäev oli muidu normaalne, aga no majanduse tunnid ajavad ikka iga nädal täiega närvi... Õhtul oli trenn ka, mis oli kohati päris lamp, kuna ma suutsin omaenda jala taha koperdada. Tänaseks oli vaja avalikuesinemise tunniks mingi enesetutvustus teha, siis megalt põdesin selle pärast ja lükkasin selle ettevalmistamist muudkui edasi. Lõpuks kui jalka vaadatud sai, siis hakkasin väikestviisi kodutöödega tegelema. Ettevalmistus tuli väga kesine ja seda oli hommikul tunda ka. Magama läksin siis kahest, ilmselgelt mitte õigel ajal, kuna hommikul ei tahtnud järjekordselt üldse ärgata. Siis kohe 2 esimest tundi olidki avaliku esinemise tunnid. Pealeselle et kõik nagunii pidid klassiees esinema, pidin ma veel ennem klassiette minema, kuna õpetaja tahtis ühte asja minu peal ette näidata. Esinemine ise läks nii nagu läks, see selleks. Ja siis veel füüsikaõpetaja arvas ka et ma väga tahan klassiees olla ja kutsus mu tahvlile ülesannet lahendama. Muidugi polnud ma õppinud, aga suutsin vana rasva pealt selle ilusti tehtud. Rohkem koolis midagi huvitavat polnudki vist. Kodus kohe arvutisse ja tavapärane check ja siis hakkas uni peale tulema ja igav oli ka, niiet otsustasin "natukeseks" magama minna. Natukesest sai 3-4 tundi. Ma ei tea mis kell ma küll täna magama saan.
Homme siis Tallinnasse Kertaga. Ma absoluutselt ei tea mida selga panna... Õhtul Kadiga tagasi. Reede õhtul on klassipidu, kus me Kadiga peame fotoreportaaži tegema, gonna be fun :D Ja siis laupäeva lõunal Kehtnasse Merka sünnale. Ma üldse ei tea mida talle kinkida, aga eks ma üritan homme midagi lahedat leida.
Esmaspäeval läksin kahest viimasest tunnist ära ja läksin vanematega Tallinna. Seal käisime poodides ja vanaema juures. Tagasi tulles käisime venna juurest ka läbi. Täiesti jube ikka kui suureks mu vennapoeg kasvanud on. Linnast sain lõpuks uued pioneerid ja siis sain kevad-sügis mantli ka.
Rohkem vist vahepel midagi huvitavat ei olegi olnud.
Täna käisime Kadi, Kiku ja Meeliga bowlingus. Ja siis õhtul käisin ema ja isaga söömas jälle.
Homme hakkab siis jälle see jama pihta, õnneks kaks nädalat veel vaheajani. Õnneks ei pea ma enam antibiootikume võtma. Nüüd pean siis lõpuks selle inka jutu ära tegema. Ma siis üritan nüüd ennast seda tegema sundida...
Sõbrapilt Kikuga :)
Oehh, jälle on kätte jõudnud pühapäev, küll see aeg ikka läheb kiiresti... Suht tavaline nädal on olnud. Reedel käisin isaga saaremaal autot ära toomas (see läks katki kui ema ja isa Saaremaal olud, ning oli seal paranduses). Eile lebotasin terve päeva kodus ja õhtul läksime Anu, Kadi ja Meeliga Kiku juurde sööma. Ja kui kell sai 00.00 soovisime talle kohe õnne ja värki, ma olin essa, jeeiii.. Täna oli siis Paide-Türi rahvajooks, kus me kõndisime terve tee Kirnast Türile (Y) Kõik said medali ja värki.
Nüüd siis kohe-kohe Kikujuurde, ta sünnat jäätise ja lastešampusega tähistama. :)
