Lets get lost. I know the way

Reede hommikul oleksin pidanud juba 9st linnavahel olema, aga magasin sisse ja ärkasin alles natuke peale üheksat. Õnneks oli siis isa veel kodus ja just hakkas ära minema, niiet sain temaga kiiresti linnavahele. Seal jagasime oma seltskonnaga teed ja piparkooke, aga nii masendav oli sest keegi eriti ei tahtnud külma ilmaga sooja teed :( Aga noh õnneks väga palju ei pidanud seal külmetama. Seejärel tuli poodi minna, et Rootsi laevale süüa kaasa osta. Ma kartsin, et liiga vähe ostsin, aga tuli välja et seda oli piisavalt. Siis sain kodus olla mingi aega ja pakkimist koguaeg edasi lükata, kuid 10 minutit enne rongile minema hakkamist hakkasin siis ka lõpuks pakkima. Imekombel midagi vist maha ei jäänudki. Tallinnas käisime ka veel korra poes ja siis laevale. Ahjaa, baltast sõitsime sadama juurde trammiga, ja üllatus-üllatus keda seal trammis näime - JAUNET! Niii tore oli näha teha. Oma kooliga küll rohkem kruiisile minna ei tahaks. Nõme on laeval igalpool tuttavaid näha. Meil Kikuga polnud väga mingit partytuju ka ja uni oli ka, vanadus lööb välja. Pealeselle ei hakanud nagu alko väga pähe, niiet me tegime suhteliselt varase õhtu, võrreldes teistega.
Laupäeval käisime Rootsi linnapeal poodides ja ka ühte kohvikusse sattusime sööma, kus olid megahead toidud ja ka ülimalt head mahlad, apelsinimahl maitses täpselt nagu apelsin. Teinekordki kui Rootsi satub võiks seda külastada. Enne laevale minekut käisime veel sadamalähedal olevast ICAst läbi, kus olid jõulude tõttu ikka ülimalt pikad järjekorrad ja täitsa lõpp ikka kui palju asju inimesed ostsid. Laupäeva õhtu ei olnud meil Kikuga jälle mingit peotuju. Niiet meil oli suht rahulik tripp, mida teiste kohta vast öelda ei saa... Aga tuli välja et ma olen ikka väga hea unega, miski eriti ei häiri :D
Pühapäeval jõudsime siis Eestisse tagasi, siin on ikka julmalt külm võrreldes Rootsiga :S Vanemad pidid sadamasse järgi tulema kuna olid ka linnas, aga neil oli mingi plaanimuutus, niiet pidin ise sinna minema kus nemad olid, aga õnneks viskas Kadi isa mu sinna ära. Edasi ei läinud ka asjad kahjuks nii nagu mina tahtsin, sest pidime veel minema poodidesse jõulukingitusi ostma. Ega see siis muidugi veel kõik olnud, käisime veel venna juurest läbi ja vanaema vaatamas, ning Türilt kuuske ostmas, ning siis lõpuks jõudsin koju. Aega võttis aga asja sai.
Selle postituse tegemisega alustasin ka eile õhtul, ning Tõnis oli nõus ka Rootsi tripist kirjutama, niiet siin ka tema versioon (tema faktid pole just alati kõige õigemad):

REEDENE ROOTSIREIS:
Hommik algas raskelt, kui pidin minema türi linnapeale head tegema- hea tegemine tähendas siis seda, et olin teekannuga tänaval, mille nime ma täpselt ei tea, ja pakkusin inimestele teed. Tuli aga välja, et türi inimesed on väga jõukad ja ülbed, et neile ei sobi mustapeaga naeratava abituriendi käest teed võtta... peaaegu pool teest jäi järgi -.- Igastahes, pärast teed ja asju läksin koju kibekiirelt pakkima(ja maailma lõppu ootama) aga oh imet, maailm ei lõppenudki, ning mul oli hea meel, sest ma olin seda Rootsi reisi ikka väga kaua oodanud. Igastahes, pärast mitmetunnist pakkimist sain oma kohvi kokku, see mis ma sinna panin, jääb kahjuks praeguseks saladuseks  . Niisiis oli aeg sealmaal, et jõudsime oma põhirahva- Kadi, Kari Kristel Sampi ja Meeliga rongipeale. Seekord oli rongisõit igav, ei olnud lärmavaid alaealisi ja ka tüdrukuid, kes üksteisest Ipadiga pilte teeks. pea 2e tunni möödudes jõudsime aga ohutult tallinna- HEA TÖÖ RONGIJUHT! kell oli umbes 45 enne 6te, kui laevasadamasse jõudsime, seal võtsid meid vastu juba muhe õpetaja Ohu ja teised klassi-paralleelklassikaaslased. Laevas minu õnn aga jätkus- sain imekena numbriga kajuti, see kes kajuti numbri kommentaarides ära arvab, saab auhinna . Laevas aga midagi lahedat ei toimunud, mul lõi hoopis vanadus välja, kell 11 hakkas unemati juba oma puru mu peale laotama ning 12st läks ta plaan läbi- Mina ja Kari Kristel Samp jäime magama... Hommik oli aga õhtust targem, kohe kui silmad lahtitegime, oli päeva kõige tähtsam osa, HOMMIKUSÖÖK! Ning pärast hommiksööki olimegi juba kohal. Eelmisel õhtul mõtlesime sampiga juba plaani välja- Sõidame metrooga kesklinna, lähme poodidesse ja ostame asju, ja nii me tegime. Plaan läks läbi nagu valatud, sain endale palju pesu, kindaid ja kleidi. Tagasiteel sain jälle metrooga sõita- järjekordne vedamine. Laevas teiselgi õhtul oli unematil kindel plaan mind ja sampi uinutada, taaskord ei saanud me talle vastu... Samas tänu talle oli meil hommikul hea tuju ja värske meel, samas seda ei saanud just kõigi kohta öelda... Mõned tunnid hiljem avastasin ma ennast juba vanematega poodidest kinke ostmas. Lõpuks pimeduse saabudes saabus mina- Kertugi koju, ja sain hakata vaatama 200st pildiseeriat Meelist...